Ostukorv 0 items: 0,00 €

Search Site

Natur-o-Path - firma Interval OÜ virtuaalne esindus

Eesti Русский

Ajurveeda Tsivilisatsioon

Ajurveda (sõna-sõnalt “eluteadus”) on osa Veda kultuurist, mis on seotud Bharata-Varsha aaria tsivilisatsiooniga, mille juured ulatuvad sügavale antiikaega. Omal ajal avaldas see kultuur paljudele rahvastele soodsat mõju. Meieni säilinud vanade käsikirjade põhjal võib hinnata tol ajastul elanud inimeste mõtteavarust ja suurt elutarkust. Filosoofia, religioon, teadus, kunst, sotsioloogia, eetika ja meditsiin olid Maal elavate rahvaste jaoks süstematiseeritud ja adapteeritud.

Meie ettekujutus muistsetest inimestest kui primitiivsetest metslastest tehti täielikult maha, kui Veda kaanonid Lääne maailmale kättesaadavaks said. Praegu on teada, et muistsed aarialased vältisid teadlikult tehnokraatiarevolutsiooni teed, kuna mõistsid, milliseid hävitavad tagajärjed meie planeeti sel juhul ootaksid. Peale selle ei suuda selline tee kaasa tuua ei õnne ega rahuldust. Seepärast oli nende deviis: “Elada lihtsalt ja mõelda ülevalt”.

Kaasaja tsivilisatsioon on väga uhke oma saavutuste üle tehnika ja elektroonika vallas. Me oleme ehitanud tohutud linnad, kus on kõikvõimalikud tehnilised mugavused. Me liigume autodega, rongidega ning meie korrusmajad on täis mitmesugust tehnikat. Üüratud õhusõidukid võimaldavad meil mõne tunniga jõuda planeedi mis tahes punkti. Me võime raskusteta suhelda inimestega, kes asuvad sadade kilomeetrite kaugusel. Tehaste ja vabrikute täisautomaatsed tootmisliinid võimaldavad meil suuremat füüsilist jõudu kasutamata toota lõpmatul hulgal tooteid. Aga millise hinnaga oleme selle saavutanud? Millega oleme maksnud selle mugavuse eest, mille üle me nii uhked oleme?

Meie tsivilisatsioon lõikab oma vastutustundetusest kohutavaid hävitavaid vilju. Meie metsad on peaaegu täielikult maha lõigatud, meie jõgedest ja meredest on saanud rentslid, meie õhk on mürgitatud ettevõtete ja autode keemilistest jääkidest. Punasesse raamatusse satub üha enam loomi ja linde. Oleme loonud hirmsa relva, mis suudab mõne päevaga hävitada planeedil kõik elusa. Ausus, avatus, headus, tagasihoidlikkus ja heasüdamlikkus on taganenud ühiskonna hirmsate pahede ees. Me maailm on tulvil silmakirjalikkust, kadedust, omakasupüüdlikkust ja kõrkust. Viha ja vaen lõhestavad inimkonda. Elu aluste moonutamise loomulikuks tulemuseks on üha suurem ja suurem inimorganismi hävitavate haiguste ilmnemine, mida varem ei olnud.

Kujunenud olukorrast väljapääsu otsimine on üks põhjustest, miks meie sajandil hakati Läänes Ida vastu huvi tundma. Iseäranis idamaa meditsiini vastu, mis on säilitanud Veda kultuuri elavad juured. Kolmanda aastatuhande künnisel annab naasmine muistsete teadmiste juurde lootust meie haige ühiskonna tervenemise osas. Aarialased näitavad oma kaanonites, et tsivilisatsioonid ei hukku reeglina kosmosekatastroofide, ülemaailmsete hädade või sõdade tõttu. Need hukkuvad sellepärast, et igaüks hakkab mõtlema üksnes endale, ainult sellest, et võtta, mitte anda, kuid harmoonia põhiprintsiip on ju energiavahetus. Kes siis on need aarialased ning mispärast me pöördume nende filosoofia poole lootuses leida lahendus oma probleemidele?

Veda tsivilisatsiooni arengu ajalugu

Leidub pärimus praeguse Arktika territooriumil elanud muistsete aarialaste algkodu kohta. Nendest paikadest leitud loomade jäänused, jäljed ja troopiliste taimede kivistised annavad tunnistust sellest, et muistsetel aegadel oli seal troopiline kliima. Seal niinimetatud Arktidas ehk Hüperboreis elas iidsetel aegadel mingi rahvas. Seal oli kõrge kultuur, eetika ja moraal, usk ja vaimsus. Seal elasid väga kaunid mehed ja naised – pikad, heledanahalised ja sinisilmsed. Nad säilitasid kaua nooruse ja elasid loodusega harmoonias. Ent hiljem, ülemaailmse kosmosekatastroofi tulemusel vajus muistsete aarialaste kodumaa vee alla. Me ei tea, mis juhtus – võib-olla põrkumine mingi komeediga või Phaetoni planeedi hävimine või Päikese orbiidi muutus, mis omakorda viis planeedi telje nurga kallaku muutuseni. Just need sündmused võimaldasid ülemaailmse üleujutuse ja Noa laeva legendide teket.

Ka Veda tekstides on see müüt olemas, ainult et Noa asemel on Manu – inimkonna esiisa. Pärimuse kohaselt võttis see katastroof enamiku maailma elanikkonnalt elu. Katastroofi järel algas järsk külmenemine ning pääsenud inimesed, kes hiljem nimetasid end aarialasteks, rändasid planeedi teistesse piirkondasse praeguse ekvaatori suunas. Nende rändeteed on enam-vähem teada.

Aaria tsivilisatsiooni üks harusid asus elama ja elas kaua just siin, Peterburi lähistel, Valdai kõrgustiku ja Laadoga vahel. See kultuur on tihedasti seotud soome-ugri ja vanaslaavi rahvastega enne meie ajaarvamist. Nende filosoofia, religioon, mitme valdkonna teadmised, sealhulgas meditsiinis, peegelduvad Veda kultuuris. Kaasaja keeleteadlasi hämmastab sanskriti keele tavatu sarnasus vanaslaavi keelega.

Aarialaste teine haru asus alguses elama Kesk- ja Lõuna-Uurali piirkonda, kuid aja jooksul suundusid Lähis-Itta. Nad rajasid Avesta kultuuri, mille järglasteks said pärslased ja teised sealkandis elanud rahvad. Veel üks haru asus ümber Põhja-Ameerikasse ja jõudis Kesk- ja Lõuna-Ameerikani.

Veel üks haru jõudis Kagu-Aasiasse. Liikudes lõunasse, India ookeani suunas põrkusid aarialased samasuguse võimsa rahvaga – draviidide ehk lankalastega.

Lanka on iidne manner, mis kataklüsmide tulemusena vajus osaliselt vee alla, temast jäi vaid kaks saart: Sri Lanka ja Madagaskar. Tol ajal arenes lankalaste tsivilisatsioon tõenäoliselt nagu meie oma praegu, teisisõnu hoolitsedes välise mugavuse eest, pööramata tähelepanu vaimsele arengule. Kui aarialaste põhiprintsiibiks oli elada lihtsalt, mõelda ülevalt, siis lankalased ehk draviidid asetasid püramiidi tippu inimese, jumaldasid teda, pidasid teda looduse kuningaks ning ülistasid igati tema mõistust. Kuid kahe tsivilisatsiooni kohtumise ajaks olid draviidid oma endise võimsuse juba minetanud. Aarialaste ja draviidide võitlus leidis kajastamist antiikeeposes “Ramayana”. Sõda kestis kaua, kuid viimaks need kaks tsivilisatsiooni ühinesid. See toimus järgnevate aastatuhandete jooksul.

Kujuneva aaria tsivilisatsiooni kultuur, teadus ja kunst hakkasid uues kohas intensiivselt arenema. Toimus teadusvaldkondade süstematiseerimine, tekkisid uued filosoofiasüsteemid, kerkisid ebatavalised templid ja linnad. Kujunev tsivilisatsioon sai hüpoteesi kohaselt nimeks Bharata-Varsha. See oli võimas jumalakeskne ühiskond, mille pealinn oli Hastinapura.

Aarialased suutsid levitada oma kultuuri peaaegu kogu planeedile. Nende kolooniate asukohti on leitud Lõuna-Ameerikas, Indoneesias, Filipiinidel. Lisaks arvatakse, et egiptuse tsivilisatsioon oli samuti aaria osa. Rääkimata juba kreeka, pärsia, slaavi ja euroopa tsivilisatsioonist – need on aaria tsivilisatsiooni hilisemad harud.

Veda tsivilisatsiooni põhimõtted ja alused

Aarialased lõid imetlusväärse ühiskondliku süsteemi varna-shrama-dharma, mille kohaselt jagunesid kõik inimesed vastavalt võimetele ja elukorraldusele nelja sotsiaalsesse kategooriasse (varnad) ning nelja vaimsesse kategooriasse (ashramad). Ühiskonda võrreldi inimese kehaga: braahmaneid peeti ühiskonna peaks, kshatriyaid – selle käteks, vaishyasid – selle maoks ning shuudraid – jalgadeks.

Nagu kirjutas Sarvepalli Radhakrishnan: “Braahmanid ei ole preesterkond, kes on tõotanud toetada aegunud doktriine, vaid intellektuaalne aristokraatia, kellele on usaldatud rahva üleva elu kujundamine.” Nad olid õpetajad, arstid, astroloogid, õpetlased, templite ülemad. Braahmaniks võis saada üksnes see, kes pidas tunnetusprotsessi, arengut ja teadmiste sünteesi ülemaks materiaalse maailma asjadest. Tal pidi olema looduse  poolt arenenud mõistus, suurepärane mälu, avatud ja hea süda. Ausus, kannatlikkus, alandlikkus, teenimine, keha ja mõtete puhtus olid tema lahutamatud omadused.

Ühiskonna teine klass – kshatriyad olid õpetatud braahmanite kaitsjad, sündinud juhid, juhendajad ja sõdalased. Sellistel inimestel pidi olema tugev juhtimistahe. Erinevalt aga kaasaja juhtidest, kes reeglina tegelevad oma alluvate ekspluateerimisega, pidi kshatriya esmajoones hoolitsema oma alamate heaolu eest. Ta pidi inimeste vajadusi hästi teadma. Tal lasus tohutu vastutus ühiskonna ees. Õilsus, mehisus, tugev tahtejõud, vaprus ja kaasatundmine nõrkadele oli kshatriyale omased. Neile meeldisid kahevõitlused, spordiüritused ja võitluskunstid. Nad pidid kodanikke kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest.

Vaishyad moodustasid kaubandus-tööstusliku klassi. Nende ülesandeks oli maapealseks eluks vajaliku materiaalse baasi arendamine. Nad kontrollisid ühiskonna rahandussüsteemi, tegelesid põllumajandusega, ehitusega, majapidamisvahendite tootmise ja kauplemisega. Nendele inimestele oli omane armastada materiaalset jõukust. Sellel ajal kasutasid vaishyad ainult õiglasi meetodeid ning vihkasid petturlust ja petmist.

Neljas sotsiaalne klass – shuudrad. Nad olid sündinud käsitöölised, armastasid oma tööd, olid töökad ning hingega asja juures. Selliste inimeste kohta öeldakse tänapäeval, et neil on “kuldsed käed”.

Varnashrama-dhrama süsteemis pöörati iga inimese seisundile tähelepanu. Keegi ei kuulunud mittepriviligeeritud klassi. Kõik tegutsesid vastavalt oma võimetele ja soovidele. Aarialased ei olnud kadedad ega püüdnud muuta oma sotsiaalset seisundit. Nad pidasid seda mõttetuks. Sellega seoses on ühes veda puranadest ära toodud mõistujutt keisrist ja kingsepast:

Ükskord palus keiser pärast sõjakäigult naasmist kingsepal parandada jalatsid. Kingsepp valmistas ühe ööga talle uued saapad, mille üle oli keisril hea meel. Keiser hüüatas: “Ma soovin sind autasustada. Võid paluda kõike, mida ihaldad!” Kingsepp vastas: “Mulle pole midagi vaja. Ma armastan oma tööd ning selle eest saadavast rahast jätkub mulle elamiseks küllaga. Mul pole sinult midagi küsida”. Keiser soovis siiski kingseppa kuidagi tänada ning tegi ettepaneku: “Kas soovid, et teen sinust üheks päevaks keisri?” Kingsepp jäi mõttesse: “Vaevalt, et sellest miskit head tuleb. Aga miks ka mitte proovida. Oleks huvitav teada saada, kuidas on ennast keisrina tunda.” Ning kui kingsepp nõustus, pani keiser ta troonile istuma ning käskis oma õukondlastel täita kingsepa kõik käsud ja soovid. Kingsepp murdis kaua pead, mida välja mõelda. Äkki välgatas talle hea (nagu talle tundus) idee. Ta hüüatas: “Kuulake mu esimest käsku! Tänasest päevast hakatakse meie riigis raha nahast tegema!” Siis keiser süngestus, lükkas kingsepa troonilt ja lausus: “Sul on õigus, parem on, kui sa lähed tagasi koju ja parandad saapaid, aga keiserlikud mured jäägu keisrile.”


Ayurveda in Tallinn, Estonia | Ajurveda (Ajurveeda) Tallinnas, Eestis | Аюрведа в Таллинне, Эстония
Interval OÜ, Tuulemäe 5 - 309, 11411 Tallinn, Estonia. Tel. +372 600 1615. http://www.interval.ee - shop{a}interval.ee



AddMe